Meriforelli püük algajale algab õigetest otsustest: millal mere äärde minna, millist kohta valida, millise varustusega alustada ja kuidas merd lugeda. Selles artiklis saad praktilise ülevaate meriforelli püügist, sobivast varustusest, lantidest, püügitehnikast ja algajate levinumatest vigadest.
Tartus asuva kalastustarvete poe JahiKala spetsialist Preedik, kellel on meriforelli püügiga isiklik kogemus, jagab siin mõtteid ja soovitusi nii alustajale kui ka juba veidi kogenumale püüdjale. Tema sõnul ei pea esimene meriforelli püügikomplekt olema keeruline ega üleliia kallis — tähtis on, et ritv, rull, nöör ja lant sobiksid omavahel kokku.
Sobiva varustuse meriforelli püügiks leiad JahiKala e-poest: meriforelli ridvad, meriforelli landid ja meriforelli rullid.
Mis kala on meriforell?
Meriforell on siirdekala. Ta elab suure osa ajast meres, kuid tuleb jõgedesse kudema. Seetõttu liigub ta sageli ranniku, jõgede suudmealade, madalike ja kiviste lõikude läheduses.
Meriforelli teeb põnevaks see, et ta ei käitu alati ühtemoodi. Ühel päeval võib ta võtta julgelt, teisel päeval võib sama lant jääda täiesti tähelepanuta. Algaja jaoks tähendab meriforelli püük liikumist, jälgimist ja katsetamist.
Preediku soovitus algajale on lihtne: ära jää liiga kauaks ühte kohta kinni. Kui kala endast märku ei anna, tasub liikuda edasi ja otsida aktiivselt uusi kohti.
Kus ja millal meriforelli püüda?
Meriforelli tasub otsida kivistelt randadelt, madalikelt, lahesoppidest ja jõgede suudmealade lähedusest. Head kohad on sageli seal, kus madal ala läheb üle sügavamaks veeks või kus laine murrab kivide ja rannajoone läheduses.
Parim aeg meriforelli püügiks on tavaliselt kevadel märtsist maini ja sügisel septembrist novembrini. Väga hea aeg on varahommik või õhtu, kuid meriforelli võib saada ka keset päeva.
Kõige lootustandvam ilm on kerge tuule ja lainega. Täiesti sile meri võib olla keerulisem, sest kala muutub ettevaatlikumaks. Samas sõltub palju konkreetsest püügikohast ja päevast.
Jõgede suudmealade juures tuleb kindlasti jälgida piiranguid. Keelualad ja kaugused võivad sõltuda aastaajast ning konkreetsest veekogust. Enne püügile minekut tasub üle kontrollida kehtivad kalapüügireeglid Keskkonnaameti või kalaluba.ee kaudu.
Millist varustust algaja vajab?
Meriforelli püük toimub enamasti spinninguga. Algajale ei ole vaja kohe väga suurt varustuse arsenali, kuid komplekt peab olema tasakaalus. Liiga raske ritv väsitab, liiga nõrk komplekt võib aga suurema kala puhul hätta jääda.
Hea alguskomplekt võiks olla selline:
- ritv pikkusega 2,7–3,0 meetrit, testiga umbes 10–30 g;
- spinningurull suuruses 2500–4000;
- punutud nöör läbimõõduga umbes 0,14–0,18 mm;
- fluorocarbon-lips läbimõõduga umbes 0,30–0,37 mm.
Paljud püüdjad kasutavad meriforelli püügil punutud nööri, sest see annab parema viskepikkuse ja tundlikkuse. Samas leidub ka neid, kes eelistavad tamiili ehk monofiili. Algaja jaoks on punutud nöör koos fluorocarbon-lipsuga üldiselt praktiline ja toimiv valik.
Preediku hinnangul on alustaja jaoks kõige olulisem, et varustus oleks mugav ja arusaadav. Kui ritv on liiga jäik, rull liiga raske või nöör vale läbimõõduga, muutub püük kiiresti väsitavaks. Õige komplekt aitab paremini visata, lanti tunnetada ja kala võtule reageerida.
Sobiva varustuse meriforelli püügiks leiad JahiKala e-poest: meriforelli ridvad, meriforelli landid ja muu vajalik.
Millised landid meriforellile sobivad?
Meriforelli landid on peamiselt pikad ja kitsad. Need lendavad viskel hästi ning mängivad vees loomulikult. Algajale piisab täiesti 3–5 erinevast landist. Tähtis ei ole kohe omada tervet landikasti, vaid õppida aru saama, millal ja kuidas konkreetset lanti kasutada.
Hea algusvalik võiks sisaldada:
- hõbedast, sinakat või lillakat tooni lanti;
- kuldset või vaskset lanti;
- mõnda erksamat tooni, näiteks roosa, punane-must või muu silmatorkavam värv.
Landi kaal võiks jääda enamasti 15–25 grammi vahele. Selline lant lendab piisavalt kaugele ja sobib hästi rannast püüdmiseks. Vahel kasutatakse meriforelli püügil ka lahendust, kus landile seotakse ette putukas, kuid alustamiseks piisab tavalisest landipüügist.
Sobivaid valikuid leiab JahiKala meriforelli landid kategooriast.
Kuidas meriforelli püüda?
Meriforelli püügil töötab sageli ühtlane kerimine koos pausidega. Aeg-ajalt võib teha ridvaga väikeseid nõkse, et landi mäng muutuks elavamaks. Kerimiskiirus võiks olla keskmine, kuid seda tasub vastavalt oludele muuta. Kui kala ei reageeri, proovi aeglasemalt, kiiremini või lisa pause.
Enamasti püütakse meriforelli madalast veest, umbes 0,5–2 meetri sügavuselt. Heida kivide taha, lainemurru lähedale ja sinna, kus madal vesi läheb üle sügavamaks. Just sellistes kohtades võib meriforell liikuda ja toituda.
Üks levinud viga on liiga kauaks ühte kohta jäämine. Tee ühes kohas umbes 10–15 viset ja kui kontakti ei ole, liigu edasi. Meriforelli püük on aktiivne otsimine.
Preediku soovitus on katta püügikoht süsteemselt. Ära viska ainult otse ette, vaid proovi erinevaid suundi ja sügavusi. Vaata, kus laine murdub, kus on kivid, kus võib liikuda söödakala ja kus tekib loogiline varitsuskoht.
Mida algaja kõige sagedamini valesti teeb?
Kõige tavalisemad vead on liiga kaua ühes kohas püsimine, vees kolistamine ja vee lugemata jätmine. Meriforell võib olla väga ettevaatlik. Kui kaldal või vees liiga palju müra teha, võib kala enne ära liikuda, kui lant temani jõuab.
Samuti ei tasu keskenduda ainult ühele viskesuunale. Püüa katta erinevaid alasid ja jälgi ümbrust. Laine, kivid, põhja muutus ja sügavuse üleminekud annavad sageli vihjeid, kus kala võib liikuda.
Algaja jaoks on oluline ka see, et esimesel püügipäeval ei tasu oodata kohe suurt tulemust. Meriforelli püük vajab kannatlikkust ja kogemust. Iga püügikord õpetab paremini mõistma merd, ilma ja kala käitumist.
Kala võtt ja väljatoomine
Meriforell ei võta alati jõuliselt. Vahel annab ta endast märku ainult väikese toksuga. Kui tunned landi pihta kerget puudutust, võib aidata lühike paus. Sageli tuleb uus rünnak just pärast seda.
Kui kala on otsas, hoia nöör pinges ja ära kiirusta üle. Sidur peab olema õigesti seadistatud, et kala saaks sööstu ajal liini võtta. Liiga kinni keeratud sidur võib tähendada katkenud nööri või lahti tõmmatud konksu.
Suurema kala puhul on kahv väga soovitatav, sest viimane hetk kaldal on tihti kõige kriitilisem.
Reeglid ja vastutustundlik püük
Enne püügile minekut peab olema olemas kehtiv kalastusõigus. Samuti tuleb jälgida alammõõtu, keeluajad ja keelualasid. Meriforelli puhul on eriti oluline olla tähelepanelik jõgede suudmealadel ja kudemisega seotud perioodidel.
Kui kala võetakse kaasa, tuleks ta kiiresti surmata, veri välja lasta ja hoida jahedas. Kala ei tohiks jätta päikese kätte ega kilekotti soojenema. Nii säilib kala kvaliteet ja püük on austav ka kala suhtes.
Kokkuvõte
Meriforelli püük ei pea algaja jaoks olema üle mõistuse keeruline. Kõige olulisem on valida õige aeg, liikuda aktiivselt ja kasutada sobivat varustust. Alusta mõne toimiva landiga, õpi merd lugema ja ära jää liiga kauaks ühte kohta kinni.
Kui soovid enne mere äärde minekut varustuse osas nõu, saad läbi astuda JahiKala Tartu kauplusest või vaadata sobivaid valikuid e-poest: meriforelli landid, meriforelli ridvad ja meriforelli rullid.
